Juba viiendat korda toimuva algatuse eesmärk oli anda 7–19-aastastele kooliõpilastele võimalus arutleda meie oleviku ja tuleviku üle ning jagada oma mõtteid riigipeaga.

Tänavune teema keskendus tehisaru võimalustele ja ohtudele. Milleks vajame oma mõistust, kui kasutada saab tehisaru? Kus on tehnoloogia ja inimese piirid? Mida peaksime jätma vaid inimaru hooleks? Need ja paljud teised küsimused suunavad noori mõtlema, millist rolli võiks tehisaru nende tulevikumaailmas mängida.

Kirjutada võis vabas vormis kuni ühe A4 lehekülje või kuni 2500 tähemärgi pikkuse teksti. Töö pidi olema iseseisvalt loodud ning selle võis saata nii käsitsi kui ka elektrooniliselt hiljemalt 14. veebruariks Vabariigi Presidendi Kantseleisse.

Are Koolist  läksid edasi  17 tööd: Daria Loreen ja Mia  7.klassist, Andro,  Janely, Kerlin, Greete Mai, Karl Gustav 8.klassist ning Art  Rasmus, Rasmus, Christopher Reander, Bairon, Delisa, Deivid, Henry, Miko  ja Kusti 9.klassist.

Mis õpilaste arutlustest  kõlama jäi? Tehisaru teeb meie elu lihtsamaks ja aitab kiiresti leida vastuseid ning lahendada ülesandeid. Samas ei tohi sellele liialt toetuda, sest siis võivad nõrgeneda inimese mõtlemine, õppimisoskus ja loovus. Seetõttu peaks tehisaru kasutama abivahendina, mitte laskma sel meie eest kõike ära teha. 

Sotsiaalainete õpetaja Marju Sepp