5. novembril seadsime keset koolipäeva sammud «Endla» teatri poole. Oleme KiVa kool ja sel aastal ka sihtklass, nii et tundus õige minna vaatama etendust «Kurjus» (Jan Guillou).

Ausalt öeldes oli meil kerge eelarvamus nii etenduse enda kui esireas istumise osas, sest kes ikka tahab näha, kuidas keegi kannatab kodu- või koolivägivalla all, vahet pole, kas siis päriselus või teatris, ja seda siis veel kohe lava äärest. 

Võime ausalt tunnistada – eelarvamus oli täiesti põhjendamatu ja 2 tundi möödus silmapilguga! Näitlejad, hoolimata sellest, et 14-aastaseid poisse mängisid täiskasvanud mehed, andsid väga hästi edasi nende mõtted ja tunded, mis tekivad olukorras, kus oled küll täiskasvanute pilgu all, aga vägivalla eest ei kaitse sind keegi, olgu see siis kodus või koolis. Eriti mõjus oli, kui Erik või Pierre seisis otse sinu kõrval või ees ja jäi tunne, et ta räägibki sinuga ning ootab sinult vastust – kuidas murda vägivalla ring? Kuidas teha nii, et sa ise ega keegi teine ei peaks kannatama vägivalla all ning samas ei peaks selleks ka ise vägivaldseks muutuma? 

Väga mõtlemapanev pärastlõuna oli...