Lihtsalt pärandkultuurist 27. september toomas
Oleme välja kasvanud kiviaia hoolsasti valitud kividest, linaleotiikide madalast veest, kõvakstallatud metsaradadest, silmapiirini ulatuvatest põllumaadest. Meie identiteeti on voolinud aegade tagused rituaalid ning püsima jäänud traditsioonid. Kuid kas me oskame alati märgata ning hinnata kõike seda, millest me pärineme? Esivanemate toimetused, tööd ja tegemised - igast liigutusest, otsusest ja valikust jääb maha märk. Märk, mis on iseloomulik just antud ajahetkele, kandes endas emotsioone ning talletades tundeid. Need aegade tagused märgid on sageli meie endi mõistmise mõõdupuuks.
Nende lihtsate sõnadega on pärandkultuuri iseloomustanud kaardistaja Kersti Siim.
Lihtne on ka näitus, mis kuus aastat on ringelnud külakeskustes, raamatukogudes ja koolides. Septembrikuu kahel viimasel nädalal oli see üleval Are Kooli vestibüülis ning õpilased alates 4.klassist lahendasid selle põhjal ristsõna.
Ehk oskame edaspidi enda ümbrust rohkem märgata ja väärtustada.
Oleme välja kasvanud kiviaia hoolsasti valitud kividest, linaleotiikide madalast veest, kõvakstallatud metsaradadest, silmapiirini ulatuvatest põllumaadest. Meie identiteeti on voolinud aegade tagused rituaalid ning püsima jäänud traditsioonid. Kuid kas me oskame alati märgata ning hinnata kõike seda, millest me pärineme? Esivanemate toimetused, tööd ja tegemised - igast liigutusest, otsusest ja valikust jääb maha märk. Märk, mis on iseloomulik just antud ajahetkele, kandes endas emotsioone ning talletades tundeid. Need aegade tagused märgid on sageli meie endi mõistmise mõõdupuuks.
Nende lihtsate sõnadega on pärandkultuuri iseloomustanud kaardistaja Kersti Siim.
Lihtne on ka näitus, mis kuus aastat on ringelnud külakeskustes, raamatukogudes ja koolides. Septembrikuu kahel viimasel nädalal oli see üleval Are Kooli vestibüülis ning õpilased alates 4.klassist lahendasid selle põhjal ristsõna.
Ehk oskame edaspidi enda ümbrust rohkem märgata ja väärtustada.
