Suigu LAK õppeaasta 2010/2011


2010/2011 õppeaasta Suigu Lasteaed-Algkoolis

01. septembril alustasid kooliteed 8  õpilast: Liis Aaspalu, Marge Kõllo, Kreete Keersalu, Linda Helena Siimer, Melissa Erm, Kirill Gribuškin, Kristofer Šatski ja Andree Erm. Klassijuhatajaks Aive Annuste. Aktuse  muutis 1.septembrile  kohaselt  koolitunnilikuks  õpetaja Aive. Ta uuris saalisviibijatelt, kes  teab sõna SÕNAUS tähendust ning kutsus üles  uusi eestikeelseid sõnu leiutama.

Are valla  töötajatele korraldas  vallavalitsus  ühise  koosistumise Are Põhikoolis. Are  kooli  kokad  olid valmistanud  maitsva prae ja meie  Ave väga hea tordi. Temaatiliste  kõnedega esinesid  Are valla esindajad ja uued töötajad.

1. ja3. klassi igapäevast elu hakkas sellest  õppeaastast rikastama  klassijuhataja Aive  poolt sisseseatud  veebikodu, kus kõik  päevakajaline sees. Aadress www.minuklass.wordpress.com

16. septembril  käisid algkooli õpilased Kablis seene- ja marjarajal. 

Õpetaja Aive  kirjutas  1.ja 3.klassi blogis järgmisel  päeval nii: Eilse mõnusa ja päikeselise päeva veetis Suigu kool Kabli Looduskeskuses. Küll oli vahva! Vaadeldi seeni ja marju, saadi uusi teadmisi loodusest- näiteks teame nüüd, et metssea maiustuseks on pilliroo juurikad, mida notsud mere äärde otsima tulevad. Teame, miks linde rõngastatakse ja mida kõike võib looduses näha ja kuulda kui lahtiste silmadega ringi käia. Ja ka toit on kõige maitsvam pärast metsamatka.

Aitäh, Teile RMK töötajad, kes meile nii õpetliku päeva kinkisid! Lubame, et tuleme varsti jälle uusi teadmisi ammutama.

20.-24. septembrini  oli üles seatud traditsiooniline sügisnäitus. Vahvaid aedvilju ja  toredaid  kompositsioone  olid  välja  otsinud  nii lapsed  kui ka nende vanemad.

22. septembriks  planeerisime Are Põhikooliga  ühist matka Lepplaande. Loodus otsustas sel  päeval aga   hoolega  maad  kasta ning  meie lastel oli tavaline  koolipäev. Are Põhikool tegi  lühendatud variandis  matka siiski teoks.

29. septembril  külastas  meid lasteteater Miku-Manni etendusega “Kes ei tööta, see  ei söö”. Näitlejad suutsid  lapsedki liikuma  panna. Etendus  oli muhe ja õpetlik, meeldis nii lastele  kui ka täiskasvanutele.

30. septembril  käisid  õpilased Pärnu teatris lugu röövlitütar Ronjast vaatamas. Pärast etendust  ütles Siim, et see  oli parim etendus, mida  me  üldse vaatamas  oleme  käinud.

01. oktoobril tähistasime  õpetajate  päeva. Õpetaja Aive  kirjutas  ürituse  kohta  oma  klassi blogis nii:

Hommikul harjumuspäraselt õpetajate tuppa astudes, adusin miskit nii kodust, kui samas ka uut: lauad olid lookas küpsistest, õunaviiludest, koogitükkidest, tassidest-termostest. Õpetaja Kevin istus tähtsa näoga arvuti taga, õp. Kristiina rüüpas kruusist kohvi, õpetaja Kaisa sättis end pedagoogirolli kuskil kaugemal, õpetaja Angelat oli kuulda koridorist, kes tutvustas oma tänaseid töövaldkondi väiksematele, õp. Mariann püüdis I klassi lapsi uude klassi ja uute pinginaabritega sobitada ja õpetaja Elisabeth teatas ühele meie marakratile, et jooksmine vahetunnis on keelatud ja tema sõna on VAJA kuulata, sest ta ei ole lihtsalt õpetaja, vaid ikka DIREKTOR ka. Kõndisin läbi õpetajate toa saali poole ja leidsin, end peagi koos kollegidega sööklalaua tagant nn “töövestluse” algust oodates. Helises koolikell ja tunnid algasid.

Suundusime siis peagi koos kolleegidega seltsimajja, et hakata konkureerima pakutavale vene keele õpetaja ametikohale.

Saalis oli vene kombekohaselt kaetud pikk söögilaud, mille keskel auras  samovar. Välja oli otsitud parimad serviisikomplektid, kristall ja melhiorist teelusikad. Ajalehelt  “Pravda”  pakuti voblasid, vaagnatel sibula ja hapukoore all olid peidus heeringad. Ei puudunud ka tšeburekid, sihvkad, lutsukommid, tükksuhkur, soolakurgid, barankad, kreemitordid  ja otseloomulikult  nii punane kui ka must “kalamari”. Lõpuks toodi lauale ka kuskilt letialune kaup- marineeritud silmud. Siis teatas õpetaja Ulvi, et tema olla käinud selle uue õppekava koolitusel, kus vene keele lisandumisest neljanda klassi programmi olla räägitud ja meil nüüd vakantne töökoht saadaval. Komisjoni esimeheks olla, aga saadetud keski seltsimees Koškina kuskilt laia Venemaa avarustest. Millegipärast, aga see Koškina lasi end oodata. Enne teda saabus veel endine sõjaväelane Arvojevna

Keski sõjaväelane Arvojevna “kalamarja” söömas

ja lõpuks, siis roosas tualetis, rohkete pärlite ja hõbevööga ehitud proua  Seltsimees Koškina isklikult. Küll ta lasi meil ennast tutvustada ja muudkui toonitas, et rääkida võib ainult vene keeles, kuid kahjuks me keegi seda küllalt ei osanud. Söömise vahepeal jagas ta laululehti,kust  pidime laulma venekeelseid laule   ja siis lõpuks veel tantsima rätikutega vene rahvatantse. Kahju oli muidugi sellest, et me ikka piisavalt Koškina meele järgi ei olnud ja tööd ta  meile ei andnudki- ikka selle ebapiisava keeleoskuse pärast. Lubas aastaks tunnid endale võtta ja siis järgmisel aastal järelkonkursi korraldada. Tahab vist ise sinna Musta mere äärde puhkama minna!  Enne peo lõppu saabusid ka külalised vallamajast- Lauri, Signe, Kaja. Aitäh ilusate lillede ja heade soovide eest kõigile!

18. oktoobril  toimus Pärnu-Jaagupis  järjekordne  “Ole  osav ja  kiire” võistlus. Meie  õpilased  saavutasid  hinnalise I-II  koha 1.-4. klassi arvestuses. Juhendaja  õpetaja Rein Semenov.

20. oktoobril käisid  õpilased Are raamatukogus  lugemiskonverentsil.  Kohtuti kirjanik Heiki Vilepiga.  Lisette, Iris, Kaisa ja Elisabeth tutvustasid  teistele  konverentsil osalejatele  oma  lemmikraamatuid.

21. oktoobril  külastas  meid lasteteater  Nipitiri nukuetendusega “Tulelinnu  laul”. Lapsed  jälgisid  tähelepanelikult, järelikult  meeldis.

22. oktoobril lõpetas  algkool veerandi Suigu Seltsimajas. Õpetaja Aive kirjutas  ürituse  kohta  nii:

Luuletaja Leelo Tungal on kirjutanud imeilusad värsiread, mõeldes sealjuures Edgar Valterile:

 

Muinaslood on imelised –

neis on peidus naer ja nutt…

Mõni inimene ise

ongi nagu muinasjutt:

loodud laste lohutuseks,

sõbraks halvas kui ka heas,

rahailma rahutuses

kõnnib, lapsesilmad peas….

 

Selliste lapsesilmadega on rahailmas asju ajanud ka MTÜ Murru Küla Seltsi eestvedajad Signe ja Eveli. Nemad muutsid meie selle veerandi viimase koolipäeva meeldejäävaks, igale Suigu kooli lapsele. Nimelt on Murru Küla Selts taas kirjutanud rahastamist väärt projekti, mis võimaldas avada seltsimajas väga suurepäraselt sisustatud laste mängutoa. Tänase hommikupooliku me veetsimegi seltsimajas mängides, meisterdades, hullates ja pannkookidega maiustades. Mängulusti organiseeris Kristi Kivisaar vahvate võistluste ja liikumismängudega, õp. Aive juhendas geelküünalde meisterdamist ja Olga küpsetas mitu-mitu kuhjaga taldrikutäit pannkooke. Kõiki abistamas olid veel Signe ja Eveli kõrval õp Ulvi ja direktor Anneli. Aitäh, Signe ja Eveli, Teile vahva päeva organiseerimise eest. Püüame neid mänguasju hoida, et need pakuksid pikaks ajaks rõõmu paljudele lastele!

11. novembril tähistasime militaarselt  isadepäeva. Õpetajad Maila ja Imbi kutsusid appi uue  noorsootöötaja Kristi Kivisaare. Kristi korraldas ürituse, kus  kaitseliitlased tutvustasid  peredele sõjarelvi ja -tehnikat, tegid  soovijatele sõjalise  näomaalingu, korraldasid teatevõistlusi. Ühiselt söödi kokk Ave valmistatud sõdurisuppi. 

18. novembril külastasid  kõik lasteaia- ja  koolilapsed Suigu Ramatukogu, mis tähistas 100.aastapäeva. Raamatukogu  juhataja Viiu Tamla  tutvustas raamatukogu kasutamise  põhimõtteid ja  luges  lastele jutte raamatukogunõid Rosaaliest.

25. novembril  külastas  meid lasteteater Lepatriinu etendusega “Matkasellid”. Lapsed nautisid etendust väga.

9. detsembril korraldasime koos Are Põhikooliga Are vallamajas  suure  jõululaada. Õues  möllas lumetorm, aga rahvast  oli sellest  hoolimata päris  palju. Laat  läks  igati korda. 20.detsembril avaldas Pärnu Postimees õpetaja Aive kirjutatud artikli kooliuudiste rubriigis.

12. detsembril käisid Lehekese rühma lapsed ja  nende  kodused Nurmenuku  puhketalus jõule tähistamas. Vaadati loomi, tralliti toas. Lastele meeldis eriti, et  igaüks sai jõuluvanale eraldi salmi  lugeda. Päev  oli  hästi lumetuisune, mõnel perel ei  õnnestunudki  kodusest  lumevangist välja  pääseda.

16. detsembril käisid õpilased Kurgjal vanaaegseid jõule tähistamas. Õpetaja Aive Annuste  kirjutas oma blogis nii:

Parklas võttis meid vastu giid Pille, kes oli meie seekordse ekskursiooni juht. Leppisime kokku reeglid, mida me järgida püüaksime ja nii see vahva üritus algaski…Kõigepealt Pille rääkis Kurgjast ja Carl Robert Jakobsonist ja tutvustas lühidalt muuseumi tänapäeva ja ajalugu. Kõige esimese peatuspaiga tegime kohe sillal ja kuulasime veevulinat ning saime teada, mis vahe on kosel ja paisul. Loomulikult imestasime ka vee uskumatut jõudu panna tööle üks veski, kust vanarahvas viljateradest jahu jahvatamas käis.  Peagi oli tunda, et külmavana on kontidesse pugemas ning seepeale näitas Pille meile kuidas “soojamootorit” saab teha. Kui lugejal huvi sellise põneva riistapuu vastu, siis saab mootori ehitamiseks juhtnööre Kurgjalt või Suigu kooli õpilaselt. Aga põnevalt see mootor töötas ja sooja andis ka. Järgmisena andis Pille teada, et nüüd on aeg linnupetet võtta ning peagi sai viinerid orgi otsa aetud ja püstkoja juures ja kojas sees lõkketuledel vorstikesed kuumaks praetud. Maitses hästi ja nii mõnigi reisiline oleks seda linnupetet võtma jäänudki. Samas tehti ka mõned karussellitiirud ja köiesõidud. Vahva!

Nüüd aga palus pererahvas meid rehetaresse, kuhu oli mõnus ja hubane jõulutuba üles seatud. Keset kambrit seisis auväärne reheahi, mille tähtsust vana aja majapidamises  giid kordi ja kordi rõhutas- see andis soojust, valgust, küpsetas leiva lauale, kuivatas viljahakid ja andis sooja küljealuse. Saime veel teada, et vanal ajal ei olnudki elektrit ja pererahvas pimedal ajal istus ahjusuu ees ning ajas juttu, tegi mitmesugust näputööd või veetis muul kasulikul viisil videvikutundi. Selgeks sai ka vahva väljend- peeru nuuskamine. Selline kentsakas väljend ajas vast iga reisilist pisut turtsatama.

Lahke pererahvas kostitas meid kuuma tee ja odrakaraskiga ning üheskoos mängisime nii mõnegi vahva mängu. Kuid äkki…

…saabus ei tea kust- JÕULUSOKK! Oli see vast kentsaks elukas- sarved keerdus peas, inimese riided seljas, habe lõua otsas ja tilluke üllatuste kott puusal. Rääkis, et vanasti olla käinud just tema perest peresse lastega jõuluaegu hullamas ja konksuga küsimusi esitamas ning paremal ajal ka mõne tarviliku anni pererahvale toonud. Ka täna tuli sokul vahvaid mõistatusi otsekui varrukast ja nutikas äraarvaja  sai oma käega puusakotist väikse andami võtta. Sokkki tegi meiega mõned tantsutiirud ning oh imet, tiris nurgast välja ka punase kingikoti, kust igale lapsele kommipakk luuletuse eest välja mõõdeti. Päkapikud või muud soku abilised olid sel aastal õpetajate kingitusedki Kurgjale saatnud. Siinkohal  suur aitäh kõikidele asjaosalistele- suurematele ja väiksematele- meeldiva üllatuse eest! 

Varsti, aga kutsus meid õue hobune Ramsi, kes  soovijatele reesõitu  tegi.  Käidi ju vanasti hobusega jõululaupäeval kirikus, kuljused suksu kaelas helisemas. Nii ka meil tuli see reesõit ära teha. Peagi leidsime end ka pisemate pudulojuste seltsist. Laudaõues seisid reas küülikute puurid, kuhu julgelt võis ka käe sisse panna ja ühe jõulupai jänkupoistele teha. Laudas ootasid meid lambad ja suuremad ning väiksemad maakarjatõugu veised. Nagu jõuluööle kohane, tuli loomadele leib anda ja sõbralik pai või koguni musimops lamba koonule teha.  Kuskilt 1. klassi laste hulgast kostis  lambatalle trehvates rõõmus hõige: “Näe, lambal on põrsas sündinud!” 

Ja hakkaski meie reis lõpule jõudma, enne ärasõitu astusime veel läbi veskitoast, kus perenaine Aino parajasti leivateoga ametis oli. Tema selgitusi kuulates, tegemisi vaadates, leivakääru maitstes saime  teada kuidas vanasti jõululeibaleiba küpsetati, ahju köeti ning nägime ka oma silmaga kolmejalgset leivaastjat, kus tainast sõtkuti ja juuretist hoiti, nii argi- kui ka pidupäevaks.  Veskist tegime ka väikesed jõuluostud, jätsime muuseumirahvaga nägemiseni ning keerasimegi bussinina taas kodu poole.

Oli armas ja õpetlik päev nii suurele kui väiksele.

Aitäh, Illele, kes meie kitsast bussiruumi aitas suurendada, lapsi reisil saatis ning ka pildiaparaati klõpsutas!

16 .detsembril  kutsus Musilaste rühma lapsevanem Margarita Aija  kõiki lapsi ja nende  peresid enda  koju  jõulupidu pidama.  Jõulupidu oli koduselt tore,  jõuluvana tõi kommipakke, ühiselt veedeti mõnus  õhtu.  Suur tänu perekond Aijale, kes  teisi peresid võõrustas.

17. detsembril  toimus  pidulik  jõulukontsert Suigu Seltsimajas. Kontsert  oli väga  jõululik ja tõeliselt  pidulik. Esmakordselt olid meil helitehnikuks Ranno Aassalu ja  valgustehnikuks Vallo Jõemetsa, kes  oma  ametiga  väga  hästi hakkama said.

18. detsembril käis Päikesekildude rühm peredega Soomaal jõule  tähistamas. Ürituse üks  organisaatoritest oli Jussi ema Elina Leiner, kellele suur tänu vahva idee ja  korraldusliku poole eest!

22. detsembril  käisid  õpilased Endla teatris etendust “Timbulimbu ja talv” vaatamas. Mõni laps  ütles, et see  oli üldse  kõige  parem etendus, mida  ta  näinud  on.

23. detsembril  toimus  meil pidulik  jõululõuna, kus  oli rahvast  rohkem, kui kunagi varem. Kuulasime laste esinemist ja  vallavanema  häid soove. Õnnitlesime  ka Virve Lusik`ut, kellel oli juubeli-sünnipäev ja kes sel aastal  nimetati Are Valla Aukodanikuks.

27. detsembrist kuni 07. jaanuarini töötas  meil 1 rühm.

Jaanuar möödus rahulikult ja väga lumiselt. Selle aasta talv üllatas  rohke  lumega. Sellist  lumerohkust ei mäleta  ka  vanemad  inimesed. Jaanuarist on meil ka  uus raha – euro.

21. jaanuaril  kutsuti kõige austusväärsemad  õpetajad Tartusse, kus toimus üritus “Eestimaa õpib ja tänab”.  Teiste  hulgas  osales tänupäeval ka õpetaja Aive Annuste. Palju õnne!

7. veebruaril käisid  õpilased Rein Semenovi  korraldatud spordipäeval Jõulumäe suusaradadel ja Pärnu uisustaadionil.  Mõni laps avastas just sell  päeval, et talle  meeldib suusatada.

14. veebruaril pidasime memme-taadi pidu, kus seekord esinesid ka memmed. Vanaemade tantsu  oli väga hea  vaadata,  romantilist valssi ja kantritantsu ilmestasid väga kaunid  kostüümid.

23. veebruaril  käisime  õpilastega traditsioonilisel Eesti Vabariigi aastapäeval Are vallamajas, kus  lisaks õpilastele esinesid  ka teised Are valla isetegevuslased.

2. märtsil külastas  meid teatrikuu  puhul Heino Seljamaa etendusega “Lotte ja Pruno”.

8. märtsil  oli kaks  üritust  korraga, sest  lisaks  naistepäevale sattus ka vastlapäev sellele  kuupäevale. Vastlatralli peakorraldajad  olid Lehekese rühma  õpetajad. Lund  oli  palju ja nii toimus esmakordselt “kõige  pikema liu” võistlus. Iga rühma ja klassi  hulgast selgitati  nii poiste  kui ka  tüdrukute  võistluse võitja.

14. märtsil korraldati  emakeelepäeva puhul õpilastele võistlus “Kelle  käekiri on kõige  kaunim?”. Võitjateks  osutusid Melissa Erm 1. klassist, Karl Veskimägi 2. klassist, Lisette Pent 3. klassist ja Elisabeth Pahk 4. klassist.

19. aprillil käisid  õpilased külas Are Põhikoolis. Vaadati näitust “Kutsumata külalised” ja  kuulati bioloogia õpetaja Leelo Lusiku  juttu parasiitidest, keda  inimeste elamisest  leida  võib.

27. aprillil kuulutati välja lauluvõistluse võtjad. Võistlus  toimus  mitmes voorus, võitjad said võimaluse solistina esineda  ka emadepäeval. Nooremate õpilaste seas saavutas 1.koha Joosep Kuslap, talle  järgnesid Liis Aaspalu ja Marge Kõllo. Vanematest  õpilastest  oli parim Angela Arumäe, talle  järgnesid Iris Tamla ja Kaisa Rõngas.

Mai on traditsiooniliselt  kõige sisutihedam  kuu. Üritusi  jätkub isegi nädalavahetusesks.

1. mail võistles Pärnu linna ja maakonna  teiste  laululastega  Lehekese rühmast Riin Annusvere. Riin  kuulutati oma  vanusegrupis  parimaks. Palju õnne!

Samal  päeval osalesid  õpilased Pärnu-Jaagupis  pillimängupäeval. Seekord esindas meid kellade ansambel.

5. mai  emadepäeval  loeti vahepaladena  õpilaste kirjutisi oma emast. Need  olid muhedad ja  südamlikud. Saali muutis  võrratult kauniks õpetaja Aive Annuste. Suurtele  õunapuuokstele (mis rippusid  tamiiliga riputatult )  olid pandud väikeste  võõrasemade potid. Lisaks  kontserdile  söödi  kringlit.

12. mail  külastas meid Miku-Manni lasteteater etendusega “Imeilus”.

19. mail külastasid lapsi  neljajalgsed sõbrad – koerad. Koerad näitasid, mida  nemad koolis  õppinud on ja tegid vahvaid  trikke. Lastele  räägiti ka, kuidas  hoolitseda  koerte eest ja tuletati meelde, et  lemmiklooma võtmine tuleb väga  hoolega  läbi mõelda.

27. mail toimus meil 4.klassi ja Lehekese rühma  lõpupidu. 4.klassi lõpetasid Kevin, Kaisa, Kristiina, Angela, Elisabeth  ja Mariann. Enamus  õpilastest  jätkab  õppimist Are Põhikoolis. Lasteaiast  kooliteele läksid  Riin, Laura-Lisete, Ketlin, Sten, Endri, Kaspar, Leho, Aleksandr, Aike ja Rauno.

28.mail sõitsid Lehekese rühma  lapsed  oma  peredega Tallinnasse  loomaaeda. Loomade seast  leidis  nii mõnigi laps  omale lemmiku. Lisaks  peeti  piknik lasteaia aja  lõpetamiseks.

30.mail  käisid  õpilased kihelkonna  kergejõustikupäeval võistlemas. Õpetaja Aive Annuste  klassi vebikodus  on  üles  loetletud ka  kõik võitjad:

IV klass

Kolmekordne  IV  klasside kihelkonnna meister Mariann Hantson:

T-60 m jooks I koht (9,66 sek)

T-kaugushüpe I koht (3,68m)

T-300 m jooks I koht (0,57,2 min)

III klass

Kolmekordne  IIII  klasside kihelkonnna meister Lisette Pent:

T-60 m I koht (10,57 sek)

T-kaugushüpe  I koht (2,86 m)

T-300 m jooks I koht (1,00,9 min)

II klass

Kahekordne  II  klasside kihelkonnna meister Karl Veskimägi:

P-60 m I koht (10,42 sek)

P-kaugushüpe I koht (2,9 m)

P-300 m jooks II koht  (1,01,8 min)

I klass

Kahekordne  I klasside kihelkonnna meister Kristofer Šatski:

P-kaugushüpe I koht  (2,52 m)

P-pallivise I koht (27,5 m)

Tubli II koha saavutas Linda Helena Siimer I klassi tüdrukute 60 m jooksus, ajaga 11,9 sekundit .

Auhinnalise  III koha I klassi poiste palliviskes saavutasid  Kirill Gribuškin (23 m) ja

I klassi tüdrukute palliviskes Liis Aaspalu  samuti III koha, tulemusega 13,7 m (I koha tulemus  14 m).

Palju õnne ja edu tublidele võistlejatele ja suur tänu õpetaja Reinule, kes nii headele tulemustele lapsed juhendas. Aitäh!

 

 

31. mail austas vallavanem oma vastuvõtuga Are valla  parimaid  õppureid. Kõigepealt esines  mustkunstnik Taimar Müller, seejärel suruti  kätt  kõige tublimatel. Meie  õpilastest  olid  vastuvõtul kiituskirjaga  lõpetanud Linda Helena Siimer 1.klassist, Joosep Kuslap 2.klassist, Iris Tamla 3.klassist ja Elisabeth Pahk 4.klassist.

Kuigi lõpupeod ja parimate autasustamised  olid läbi, jätkus  õpilaste  kooliaasta veel õppeaasta  tippsündmusega- kahe  päevase ekskursiooniga.

Õpetaja Aive kirjutas nii:

2. juuni varahommikul oli koolimaja ette kogunenud suur hulk koolilapsi priskeks pakitud matkakottidega. Peagi saabus kohale ka väiksemat sorti reisibuss, millega alustati kooliaasta kahepäevast lõpureisi. Hüvastijätukallid ja emade-isade lehvitused kaasa ning bussinina keeratigi Matsalu poole. P-Jaagupi lähistel ootas meid ka õpetaja Ulvi, kes samuti seltskonnaga ühines.

Esimene jupike sõidetud ja peatuse tegime Matsalu looduskeskuses, kus saime tutvuda ekspositsiooniga ja vaatasime 20-minutilist filmi, mis tutvustas Matsalu linnuriigi  seitset  aastaaega. Saime teada, et juunikuu algust kutsutakse seal kandis kormoranide ajaks.  Tunnike möödus ja juba olimegi valmis Peni jõel paadiga sõitma. Küll see oli tore! Nii mõnelgi lapsel oli see esmakordne võimalus päästevest seljas paadis istuda. Nautisime kauneid vaateid Peni ja Kasari jõe kallastel. Sõidu kulminatsiooniks oli Kasari jõe suudmes tõelise Linnuriigi nägemine.  Linde oli nii vees, õhus kui ka jõekallastel. Meie reisijuht ütles naljatamisi, et kui vanemad küsivad, et mis linde nägite, siis öelge, et Siutsud ja Prääksud. Siutsud olid õhus ja Prääksud vees.   Pärast mõnusat paadisõitu kulus marjaks ära väike lõunapiknik Peni jõe kaldal. Peagi olime teel Haapsalu poole. Haapsalus ootas meid Iloni Imedemaal giid, kes tegi meile väikse seiklusmatka. Grupile anti kaart , mis juhatas meid järgmisesse peatuspaika, kus tuli lahendada ülesandeid ja samas ka uusi teadmisi ammutada. Selle väikese seiklusmatka abil sai läbitud Iloni Imedemaa, Läänemaa Muuseum  ja Haapsalu Piiskopilinnus. Kõige suuremat põnevust, natuke hirmu ja samas ka elevust pakkus otseloomulikult Valge Daam.  Seiklusraja lõpus ootas meid kõiki imeahi, mis “toodab kullakamakaid” ja igaüks võis mõne kullatüki sealt endale koju kaasa võtta. Enne Haapsalust lahkumist väisasime veel Eesti Raudteemuuseumi. Pikk päev hakkas õhtusse jõudma ja oligi aeg hakata öömajale sättima. Enne veel tegime poepeatuse Keila Rõõmukaubamajas, kus esimese klassi lapselgi tuli hakkama saada nii kaubavaliku- kui ka kassas maksmisega. Küll see oli raske! Õnneks saime kambapeale aga ostud tehtud ja suundusime veel Keila- Joale, et vaadata üle ka sealne kaunis juga ja ületada rippsillad. Öömaja pakkus meile sel korral Vääna Külakoda. Meie kasutuses oli maja 2 korrust koos moodsa köögi ja tualettruumidega. Uni oli hea ja pererahvas lahke. Aitäh, Aira ja Eevi, kes meid majutasid ja nii toreda maja meie käsutusse usaldasid!

Teine päev algas varavalges. Mõnel matkasellil kadus uni juba enne kukelaulu ja väike jutukõmin paisus peagi suuremaks ja suuremaks. Lõpuks kell 7 anti luba hakata asju pakkima ja bussi vedama. Õpetajad valmistasid hommikusöögi- makaronisalati, grillvorstid, võileivad ja moosisaiad, joogiks mahla. Sõime- jõime ja suundusime siis Eesti Vabariigi pealinna Tallinna. Pisut enne kümmet astusime sisse Tallinna Loomaaeda ja veetsime seal 3 kiiret tunnikest. Loomaaed muutub iga aastaga järjest mõnusamaks nii külastajale kui ka sealsele elanikule. Mis sest, et jalad väsimusest tulitasid, kuid juba ootas meid ees mõnus suvealguse programm Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis. Kuie kooli õuel jagati meie väike grupp kaheks talupereks. Kõik lapsed said endale austava ülesande kedagi selles peres kehastada- peremees, -naine, -tütar, -poeg, sulane, tüdruk või karjalaps. Samuti jagati kõikidele lastele uued nimed. Omavahel võisteldi nii osavus- kui ka jõumängudes. Lõpuks jagati veelkord lapsed nelja rühma ja saadeti kaardiga muuseumi territooriumile orienteeruma. Jällegi tuli igas peatuspunktis lahendada mõni ülesanne, nt: Mitu korstent on Sassi-Jaani talul kokku? Lõunasöögigi sõime ära muuseumi territooriumil piknikku pidades. Meie selle reisi viimane üritus toimus Tallinna Vanalinnas. Külastasime Nukuteatri juures asetsevat Nukumuuseumi. Giidi juhtimisel läbisime mitmeid ja mitmeid korruseid, tube, käike, keldreid ja katusekambreid. Kõndisime klaassillal, liigutasime erinevaid teatrinukke, vastasime viktoriiniküsimustele, vermisime münte ja külastaime ka wc-d, mis oli nagu tõeline muinasjutt! Lõpuks sai veel iga laps endale armsa näpunuku viltida. Siis oli kell juba poole seitsme paiku õhtul kui “jooksime” veel läbi Raekoja platsilt ja vaatasime ära vanalinna kõige väiksema maja Saiakäigus. Baltijaamas ootas buss, mis meid peagi ka koduteele sõidutas.

2010/2011 õppeaasta Suigu Lasteaed-Algkoolis

01. septembril alustasid kooliteed 8  õpilast: Liis Aaspalu, Marge Kõllo, Kreete Keersalu, Linda Helena Siimer, Melissa Erm, Kirill Gribuškin, Kristofer Šatski ja Andree Erm. Klassijuhatajaks Aive Annuste. Aktuse  muutis 1.septembrile  kohaselt  koolitunnilikuks  õpetaja Aive. Ta uuris saalisviibijatelt, kes  teab sõna SÕNAUS tähendust ning kutsus üles  uusi eestikeelseid sõnu leiutama.

Are valla  töötajatele korraldas  vallavalitsus  ühise  koosistumise Are Põhikoolis. Are  kooli  kokad  olid valmistanud  maitsva prae ja meie  Ave väga hea tordi. Temaatiliste  kõnedega esinesid  Are valla esindajad ja uued töötajad.

1. ja3. klassi igapäevast elu hakkas sellest  õppeaastast rikastama  klassijuhataja Aive  poolt sisseseatud  veebikodu, kus kõik  päevakajaline sees. Aadress www.minuklass.wordpress.com

16. septembril  käisid algkooli õpilased Kablis seene- ja marjarajal. 

Õpetaja Aive  kirjutas  1.ja 3.klassi blogis järgmisel  päeval nii: Eilse mõnusa ja päikeselise päeva veetis Suigu kool Kabli Looduskeskuses. Küll oli vahva! Vaadeldi seeni ja marju, saadi uusi teadmisi loodusest- näiteks teame nüüd, et metssea maiustuseks on pilliroo juurikad, mida notsud mere äärde otsima tulevad. Teame, miks linde rõngastatakse ja mida kõike võib looduses näha ja kuulda kui lahtiste silmadega ringi käia. Ja ka toit on kõige maitsvam pärast metsamatka.

Aitäh, Teile RMK töötajad, kes meile nii õpetliku päeva kinkisid! Lubame, et tuleme varsti jälle uusi teadmisi ammutama.

20.-24. septembrini  oli üles seatud traditsiooniline sügisnäitus. Vahvaid aedvilju ja  toredaid  kompositsioone  olid  välja  otsinud  nii lapsed  kui ka nende vanemad.

22. septembriks  planeerisime Are Põhikooliga  ühist matka Lepplaande. Loodus otsustas sel  päeval aga   hoolega  maad  kasta ning  meie lastel oli tavaline  koolipäev. Are Põhikool tegi  lühendatud variandis  matka siiski teoks.

29. septembril  külastas  meid lasteteater Miku-Manni etendusega “Kes ei tööta, see  ei söö”. Näitlejad suutsid  lapsedki liikuma  panna. Etendus  oli muhe ja õpetlik, meeldis nii lastele  kui ka täiskasvanutele.

30. septembril  käisid  õpilased Pärnu teatris lugu röövlitütar Ronjast vaatamas. Pärast etendust  ütles Siim, et see  oli parim etendus, mida  me  üldse vaatamas  oleme  käinud.

01. oktoobril tähistasime  õpetajate  päeva. Õpetaja Aive  kirjutas  ürituse  kohta  oma  klassi blogis nii:

Hommikul harjumuspäraselt õpetajate tuppa astudes, adusin miskit nii kodust, kui samas ka uut: lauad olid lookas küpsistest, õunaviiludest, koogitükkidest, tassidest-termostest. Õpetaja Kevin istus tähtsa näoga arvuti taga, õp. Kristiina rüüpas kruusist kohvi, õpetaja Kaisa sättis end pedagoogirolli kuskil kaugemal, õpetaja Angelat oli kuulda koridorist, kes tutvustas oma tänaseid töövaldkondi väiksematele, õp. Mariann püüdis I klassi lapsi uude klassi ja uute pinginaabritega sobitada ja õpetaja Elisabeth teatas ühele meie marakratile, et jooksmine vahetunnis on keelatud ja tema sõna on VAJA kuulata, sest ta ei ole lihtsalt õpetaja, vaid ikka DIREKTOR ka. Kõndisin läbi õpetajate toa saali poole ja leidsin, end peagi koos kollegidega sööklalaua tagant nn “töövestluse” algust oodates. Helises koolikell ja tunnid algasid.

Suundusime siis peagi koos kolleegidega seltsimajja, et hakata konkureerima pakutavale vene keele õpetaja ametikohale.

Saalis oli vene kombekohaselt kaetud pikk söögilaud, mille keskel auras  samovar. Välja oli otsitud parimad serviisikomplektid, kristall ja melhiorist teelusikad. Ajalehelt  “Pravda”  pakuti voblasid, vaagnatel sibula ja hapukoore all olid peidus heeringad. Ei puudunud ka tšeburekid, sihvkad, lutsukommid, tükksuhkur, soolakurgid, barankad, kreemitordid  ja otseloomulikult  nii punane kui ka must “kalamari”. Lõpuks toodi lauale ka kuskilt letialune kaup- marineeritud silmud. Siis teatas õpetaja Ulvi, et tema olla käinud selle uue õppekava koolitusel, kus vene keele lisandumisest neljanda klassi programmi olla räägitud ja meil nüüd vakantne töökoht saadaval. Komisjoni esimeheks olla, aga saadetud keski seltsimees Koškina kuskilt laia Venemaa avarustest. Millegipärast, aga see Koškina lasi end oodata. Enne teda saabus veel endine sõjaväelane Arvojevna

Keski sõjaväelane Arvojevna “kalamarja” söömas

ja lõpuks, siis roosas tualetis, rohkete pärlite ja hõbevööga ehitud proua  Seltsimees Koškina isklikult. Küll ta lasi meil ennast tutvustada ja muudkui toonitas, et rääkida võib ainult vene keeles, kuid kahjuks me keegi seda küllalt ei osanud. Söömise vahepeal jagas ta laululehti,kust  pidime laulma venekeelseid laule   ja siis lõpuks veel tantsima rätikutega vene rahvatantse. Kahju oli muidugi sellest, et me ikka piisavalt Koškina meele järgi ei olnud ja tööd ta  meile ei andnudki- ikka selle ebapiisava keeleoskuse pärast. Lubas aastaks tunnid endale võtta ja siis järgmisel aastal järelkonkursi korraldada. Tahab vist ise sinna Musta mere äärde puhkama minna!  Enne peo lõppu saabusid ka külalised vallamajast- Lauri, Signe, Kaja. Aitäh ilusate lillede ja heade soovide eest kõigile!

18. oktoobril  toimus Pärnu-Jaagupis  järjekordne  “Ole  osav ja  kiire” võistlus. Meie  õpilased  saavutasid  hinnalise I-II  koha 1.-4. klassi arvestuses. Juhendaja  õpetaja Rein Semenov.

20. oktoobril käisid  õpilased Are raamatukogus  lugemiskonverentsil.  Kohtuti kirjanik Heiki Vilepiga.  Lisette, Iris, Kaisa ja Elisabeth tutvustasid  teistele  konverentsil osalejatele  oma  lemmikraamatuid.

21. oktoobril  külastas  meid lasteteater  Nipitiri nukuetendusega “Tulelinnu  laul”. Lapsed  jälgisid  tähelepanelikult, järelikult  meeldis.

22. oktoobril lõpetas  algkool veerandi Suigu Seltsimajas. Õpetaja Aive kirjutas  ürituse  kohta  nii:

Luuletaja Leelo Tungal on kirjutanud imeilusad värsiread, mõeldes sealjuures Edgar Valterile:

 

Muinaslood on imelised –

neis on peidus naer ja nutt…

Mõni inimene ise

ongi nagu muinasjutt:

loodud laste lohutuseks,

sõbraks halvas kui ka heas,

rahailma rahutuses

kõnnib, lapsesilmad peas….

 

Selliste lapsesilmadega on rahailmas asju ajanud ka MTÜ Murru Küla Seltsi eestvedajad Signe ja Eveli. Nemad muutsid meie selle veerandi viimase koolipäeva meeldejäävaks, igale Suigu kooli lapsele. Nimelt on Murru Küla Selts taas kirjutanud rahastamist väärt projekti, mis võimaldas avada seltsimajas väga suurepäraselt sisustatud laste mängutoa. Tänase hommikupooliku me veetsimegi seltsimajas mängides, meisterdades, hullates ja pannkookidega maiustades. Mängulusti organiseeris Kristi Kivisaar vahvate võistluste ja liikumismängudega, õp. Aive juhendas geelküünalde meisterdamist ja Olga küpsetas mitu-mitu kuhjaga taldrikutäit pannkooke. Kõiki abistamas olid veel Signe ja Eveli kõrval õp Ulvi ja direktor Anneli. Aitäh, Signe ja Eveli, Teile vahva päeva organiseerimise eest. Püüame neid mänguasju hoida, et need pakuksid pikaks ajaks rõõmu paljudele lastele!

11. novembril tähistasime militaarselt  isadepäeva. Õpetajad Maila ja Imbi kutsusid appi uue  noorsootöötaja Kristi Kivisaare. Kristi korraldas ürituse, kus  kaitseliitlased tutvustasid  peredele sõjarelvi ja -tehnikat, tegid  soovijatele sõjalise  näomaalingu, korraldasid teatevõistlusi. Ühiselt söödi kokk Ave valmistatud sõdurisuppi. 

18. novembril külastasid  kõik lasteaia- ja  koolilapsed Suigu Ramatukogu, mis tähistas 100.aastapäeva. Raamatukogu  juhataja Viiu Tamla  tutvustas raamatukogu kasutamise  põhimõtteid ja  luges  lastele jutte raamatukogunõid Rosaaliest.

25. novembril  külastas  meid lasteteater Lepatriinu etendusega “Matkasellid”. Lapsed nautisid etendust väga.

9. detsembril korraldasime koos Are Põhikooliga Are vallamajas  suure  jõululaada. Õues  möllas lumetorm, aga rahvast  oli sellest  hoolimata päris  palju. Laat  läks  igati korda. 20.detsembril avaldas Pärnu Postimees õpetaja Aive kirjutatud artikli kooliuudiste rubriigis.

12. detsembril käisid Lehekese rühma lapsed ja  nende  kodused Nurmenuku  puhketalus jõule tähistamas. Vaadati loomi, tralliti toas. Lastele meeldis eriti, et  igaüks sai jõuluvanale eraldi salmi  lugeda. Päev  oli  hästi lumetuisune, mõnel perel ei  õnnestunudki  kodusest  lumevangist välja  pääseda.

16. detsembril käisid õpilased Kurgjal vanaaegseid jõule tähistamas. Õpetaja Aive Annuste  kirjutas oma blogis nii:

Parklas võttis meid vastu giid Pille, kes oli meie seekordse ekskursiooni juht. Leppisime kokku reeglid, mida me järgida püüaksime ja nii see vahva üritus algaski…Kõigepealt Pille rääkis Kurgjast ja Carl Robert Jakobsonist ja tutvustas lühidalt muuseumi tänapäeva ja ajalugu. Kõige esimese peatuspaiga tegime kohe sillal ja kuulasime veevulinat ning saime teada, mis vahe on kosel ja paisul. Loomulikult imestasime ka vee uskumatut jõudu panna tööle üks veski, kust vanarahvas viljateradest jahu jahvatamas käis.  Peagi oli tunda, et külmavana on kontidesse pugemas ning seepeale näitas Pille meile kuidas “soojamootorit” saab teha. Kui lugejal huvi sellise põneva riistapuu vastu, siis saab mootori ehitamiseks juhtnööre Kurgjalt või Suigu kooli õpilaselt. Aga põnevalt see mootor töötas ja sooja andis ka. Järgmisena andis Pille teada, et nüüd on aeg linnupetet võtta ning peagi sai viinerid orgi otsa aetud ja püstkoja juures ja kojas sees lõkketuledel vorstikesed kuumaks praetud. Maitses hästi ja nii mõnigi reisiline oleks seda linnupetet võtma jäänudki. Samas tehti ka mõned karussellitiirud ja köiesõidud. Vahva!

Nüüd aga palus pererahvas meid rehetaresse, kuhu oli mõnus ja hubane jõulutuba üles seatud. Keset kambrit seisis auväärne reheahi, mille tähtsust vana aja majapidamises  giid kordi ja kordi rõhutas- see andis soojust, valgust, küpsetas leiva lauale, kuivatas viljahakid ja andis sooja küljealuse. Saime veel teada, et vanal ajal ei olnudki elektrit ja pererahvas pimedal ajal istus ahjusuu ees ning ajas juttu, tegi mitmesugust näputööd või veetis muul kasulikul viisil videvikutundi. Selgeks sai ka vahva väljend- peeru nuuskamine. Selline kentsakas väljend ajas vast iga reisilist pisut turtsatama.

Lahke pererahvas kostitas meid kuuma tee ja odrakaraskiga ning üheskoos mängisime nii mõnegi vahva mängu. Kuid äkki…

…saabus ei tea kust- JÕULUSOKK! Oli see vast kentsaks elukas- sarved keerdus peas, inimese riided seljas, habe lõua otsas ja tilluke üllatuste kott puusal. Rääkis, et vanasti olla käinud just tema perest peresse lastega jõuluaegu hullamas ja konksuga küsimusi esitamas ning paremal ajal ka mõne tarviliku anni pererahvale toonud. Ka täna tuli sokul vahvaid mõistatusi otsekui varrukast ja nutikas äraarvaja  sai oma käega puusakotist väikse andami võtta. Sokkki tegi meiega mõned tantsutiirud ning oh imet, tiris nurgast välja ka punase kingikoti, kust igale lapsele kommipakk luuletuse eest välja mõõdeti. Päkapikud või muud soku abilised olid sel aastal õpetajate kingitusedki Kurgjale saatnud. Siinkohal  suur aitäh kõikidele asjaosalistele- suurematele ja väiksematele- meeldiva üllatuse eest! 

Varsti, aga kutsus meid õue hobune Ramsi, kes  soovijatele reesõitu  tegi.  Käidi ju vanasti hobusega jõululaupäeval kirikus, kuljused suksu kaelas helisemas. Nii ka meil tuli see reesõit ära teha. Peagi leidsime end ka pisemate pudulojuste seltsist. Laudaõues seisid reas küülikute puurid, kuhu julgelt võis ka käe sisse panna ja ühe jõulupai jänkupoistele teha. Laudas ootasid meid lambad ja suuremad ning väiksemad maakarjatõugu veised. Nagu jõuluööle kohane, tuli loomadele leib anda ja sõbralik pai või koguni musimops lamba koonule teha.  Kuskilt 1. klassi laste hulgast kostis  lambatalle trehvates rõõmus hõige: “Näe, lambal on põrsas sündinud!” 

Ja hakkaski meie reis lõpule jõudma, enne ärasõitu astusime veel läbi veskitoast, kus perenaine Aino parajasti leivateoga ametis oli. Tema selgitusi kuulates, tegemisi vaadates, leivakääru maitstes saime  teada kuidas vanasti jõululeibaleiba küpsetati, ahju köeti ning nägime ka oma silmaga kolmejalgset leivaastjat, kus tainast sõtkuti ja juuretist hoiti, nii argi- kui ka pidupäevaks.  Veskist tegime ka väikesed jõuluostud, jätsime muuseumirahvaga nägemiseni ning keerasimegi bussinina taas kodu poole.

Oli armas ja õpetlik päev nii suurele kui väiksele.

Aitäh, Illele, kes meie kitsast bussiruumi aitas suurendada, lapsi reisil saatis ning ka pildiaparaati klõpsutas!

16 .detsembril  kutsus Musilaste rühma lapsevanem Margarita Aija  kõiki lapsi ja nende  peresid enda  koju  jõulupidu pidama.  Jõulupidu oli koduselt tore,  jõuluvana tõi kommipakke, ühiselt veedeti mõnus  õhtu.  Suur tänu perekond Aijale, kes  teisi peresid võõrustas.

17. detsembril  toimus  pidulik  jõulukontsert Suigu Seltsimajas. Kontsert  oli väga  jõululik ja tõeliselt  pidulik. Esmakordselt olid meil helitehnikuks Ranno Aassalu ja  valgustehnikuks Vallo Jõemetsa, kes  oma  ametiga  väga  hästi hakkama said.

18. detsembril käis Päikesekildude rühm peredega Soomaal jõule  tähistamas. Ürituse üks  organisaatoritest oli Jussi ema Elina Leiner, kellele suur tänu vahva idee ja  korraldusliku poole eest!

22. detsembril  käisid  õpilased Endla teatris etendust “Timbulimbu ja talv” vaatamas. Mõni laps  ütles, et see  oli üldse  kõige  parem etendus, mida  ta  näinud  on.

23. detsembril  toimus  meil pidulik  jõululõuna, kus  oli rahvast  rohkem, kui kunagi varem. Kuulasime laste esinemist ja  vallavanema  häid soove. Õnnitlesime  ka Virve Lusik`ut, kellel oli juubeli-sünnipäev ja kes sel aastal  nimetati Are Valla Aukodanikuks.

27. detsembrist kuni 07. jaanuarini töötas  meil 1 rühm.

Jaanuar möödus rahulikult ja väga lumiselt. Selle aasta talv üllatas  rohke  lumega. Sellist  lumerohkust ei mäleta  ka  vanemad  inimesed. Jaanuarist on meil ka  uus raha – euro.

21. jaanuaril  kutsuti kõige austusväärsemad  õpetajad Tartusse, kus toimus üritus “Eestimaa õpib ja tänab”.  Teiste  hulgas  osales tänupäeval ka õpetaja Aive Annuste. Palju õnne!

7. veebruaril käisid  õpilased Rein Semenovi  korraldatud spordipäeval Jõulumäe suusaradadel ja Pärnu uisustaadionil.  Mõni laps avastas just sell  päeval, et talle  meeldib suusatada.

14. veebruaril pidasime memme-taadi pidu, kus seekord esinesid ka memmed. Vanaemade tantsu  oli väga hea  vaadata,  romantilist valssi ja kantritantsu ilmestasid väga kaunid  kostüümid.

23. veebruaril  käisime  õpilastega traditsioonilisel Eesti Vabariigi aastapäeval Are vallamajas, kus  lisaks õpilastele esinesid  ka teised Are valla isetegevuslased.

2. märtsil külastas  meid teatrikuu  puhul Heino Seljamaa etendusega “Lotte ja Pruno”.

8. märtsil  oli kaks  üritust  korraga, sest  lisaks  naistepäevale sattus ka vastlapäev sellele  kuupäevale. Vastlatralli peakorraldajad  olid Lehekese rühma  õpetajad. Lund  oli  palju ja nii toimus esmakordselt “kõige  pikema liu” võistlus. Iga rühma ja klassi  hulgast selgitati  nii poiste  kui ka  tüdrukute  võistluse võitja.

14. märtsil korraldati  emakeelepäeva puhul õpilastele võistlus “Kelle  käekiri on kõige  kaunim?”. Võitjateks  osutusid Melissa Erm 1. klassist, Karl Veskimägi 2. klassist, Lisette Pent 3. klassist ja Elisabeth Pahk 4. klassist.

19. aprillil käisid  õpilased külas Are Põhikoolis. Vaadati näitust “Kutsumata külalised” ja  kuulati bioloogia õpetaja Leelo Lusiku  juttu parasiitidest, keda  inimeste elamisest  leida  võib.

27. aprillil kuulutati välja lauluvõistluse võtjad. Võistlus  toimus  mitmes voorus, võitjad said võimaluse solistina esineda  ka emadepäeval. Nooremate õpilaste seas saavutas 1.koha Joosep Kuslap, talle  järgnesid Liis Aaspalu ja Marge Kõllo. Vanematest  õpilastest  oli parim Angela Arumäe, talle  järgnesid Iris Tamla ja Kaisa Rõngas.

Mai on traditsiooniliselt  kõige sisutihedam  kuu. Üritusi  jätkub isegi nädalavahetusesks.

1. mail võistles Pärnu linna ja maakonna  teiste  laululastega  Lehekese rühmast Riin Annusvere. Riin  kuulutati oma  vanusegrupis  parimaks. Palju õnne!

Samal  päeval osalesid  õpilased Pärnu-Jaagupis  pillimängupäeval. Seekord esindas meid kellade ansambel.

5. mai  emadepäeval  loeti vahepaladena  õpilaste kirjutisi oma emast. Need  olid muhedad ja  südamlikud. Saali muutis  võrratult kauniks õpetaja Aive Annuste. Suurtele  õunapuuokstele (mis rippusid  tamiiliga riputatult )  olid pandud väikeste  võõrasemade potid. Lisaks  kontserdile  söödi  kringlit.

12. mail  külastas meid Miku-Manni lasteteater etendusega “Imeilus”.

19. mail külastasid lapsi  neljajalgsed sõbrad – koerad. Koerad näitasid, mida  nemad koolis  õppinud on ja tegid vahvaid  trikke. Lastele  räägiti ka, kuidas  hoolitseda  koerte eest ja tuletati meelde, et  lemmiklooma võtmine tuleb väga  hoolega  läbi mõelda.

27. mail toimus meil 4.klassi ja Lehekese rühma  lõpupidu. 4.klassi lõpetasid Kevin, Kaisa, Kristiina, Angela, Elisabeth  ja Mariann. Enamus  õpilastest  jätkab  õppimist Are Põhikoolis. Lasteaiast  kooliteele läksid  Riin, Laura-Lisete, Ketlin, Sten, Endri, Kaspar, Leho, Aleksandr, Aike ja Rauno.

28.mail sõitsid Lehekese rühma  lapsed  oma  peredega Tallinnasse  loomaaeda. Loomade seast  leidis  nii mõnigi laps  omale lemmiku. Lisaks  peeti  piknik lasteaia aja  lõpetamiseks.

30.mail  käisid  õpilased kihelkonna  kergejõustikupäeval võistlemas. Õpetaja Aive Annuste  klassi vebikodus  on  üles  loetletud ka  kõik võitjad:

IV klass

Kolmekordne  IV  klasside kihelkonnna meister Mariann Hantson:

T-60 m jooks I koht (9,66 sek)

T-kaugushüpe I koht (3,68m)

T-300 m jooks I koht (0,57,2 min)

III klass

Kolmekordne  IIII  klasside kihelkonnna meister Lisette Pent:

T-60 m I koht (10,57 sek)

T-kaugushüpe  I koht (2,86 m)

T-300 m jooks I koht (1,00,9 min)

II klass

Kahekordne  II  klasside kihelkonnna meister Karl Veskimägi:

P-60 m I koht (10,42 sek)

P-kaugushüpe I koht (2,9 m)

P-300 m jooks II koht  (1,01,8 min)

I klass

Kahekordne  I klasside kihelkonnna meister Kristofer Šatski:

P-kaugushüpe I koht  (2,52 m)

P-pallivise I koht (27,5 m)

Tubli II koha saavutas Linda Helena Siimer I klassi tüdrukute 60 m jooksus, ajaga 11,9 sekundit .

Auhinnalise  III koha I klassi poiste palliviskes saavutasid  Kirill Gribuškin (23 m) ja

I klassi tüdrukute palliviskes Liis Aaspalu  samuti III koha, tulemusega 13,7 m (I koha tulemus  14 m).

Palju õnne ja edu tublidele võistlejatele ja suur tänu õpetaja Reinule, kes nii headele tulemustele lapsed juhendas. Aitäh!

 

 

31. mail austas vallavanem oma vastuvõtuga Are valla  parimaid  õppureid. Kõigepealt esines  mustkunstnik Taimar Müller, seejärel suruti  kätt  kõige tublimatel. Meie  õpilastest  olid  vastuvõtul kiituskirjaga  lõpetanud Linda Helena Siimer 1.klassist, Joosep Kuslap 2.klassist, Iris Tamla 3.klassist ja Elisabeth Pahk 4.klassist.

Kuigi lõpupeod ja parimate autasustamised  olid läbi, jätkus  õpilaste  kooliaasta veel õppeaasta  tippsündmusega- kahe  päevase ekskursiooniga.

Õpetaja Aive kirjutas nii:

2. juuni varahommikul oli koolimaja ette kogunenud suur hulk koolilapsi priskeks pakitud matkakottidega. Peagi saabus kohale ka väiksemat sorti reisibuss, millega alustati kooliaasta kahepäevast lõpureisi. Hüvastijätukallid ja emade-isade lehvitused kaasa ning bussinina keeratigi Matsalu poole. P-Jaagupi lähistel ootas meid ka õpetaja Ulvi, kes samuti seltskonnaga ühines.

Esimene jupike sõidetud ja peatuse tegime Matsalu looduskeskuses, kus saime tutvuda ekspositsiooniga ja vaatasime 20-minutilist filmi, mis tutvustas Matsalu linnuriigi  seitset  aastaaega. Saime teada, et juunikuu algust kutsutakse seal kandis kormoranide ajaks.  Tunnike möödus ja juba olimegi valmis Peni jõel paadiga sõitma. Küll see oli tore! Nii mõnelgi lapsel oli see esmakordne võimalus päästevest seljas paadis istuda. Nautisime kauneid vaateid Peni ja Kasari jõe kallastel. Sõidu kulminatsiooniks oli Kasari jõe suudmes tõelise Linnuriigi nägemine.  Linde oli nii vees, õhus kui ka jõekallastel. Meie reisijuht ütles naljatamisi, et kui vanemad küsivad, et mis linde nägite, siis öelge, et Siutsud ja Prääksud. Siutsud olid õhus ja Prääksud vees.   Pärast mõnusat paadisõitu kulus marjaks ära väike lõunapiknik Peni jõe kaldal. Peagi olime teel Haapsalu poole. Haapsalus ootas meid Iloni Imedemaal giid, kes tegi meile väikse seiklusmatka. Grupile anti kaart , mis juhatas meid järgmisesse peatuspaika, kus tuli lahendada ülesandeid ja samas ka uusi teadmisi ammutada. Selle väikese seiklusmatka abil sai läbitud Iloni Imedemaa, Läänemaa Muuseum  ja Haapsalu Piiskopilinnus. Kõige suuremat põnevust, natuke hirmu ja samas ka elevust pakkus otseloomulikult Valge Daam.  Seiklusraja lõpus ootas meid kõiki imeahi, mis “toodab kullakamakaid” ja igaüks võis mõne kullatüki sealt endale koju kaasa võtta. Enne Haapsalust lahkumist väisasime veel Eesti Raudteemuuseumi. Pikk päev hakkas õhtusse jõudma ja oligi aeg hakata öömajale sättima. Enne veel tegime poepeatuse Keila Rõõmukaubamajas, kus esimese klassi lapselgi tuli hakkama saada nii kaubavaliku- kui ka kassas maksmisega. Küll see oli raske! Õnneks saime kambapeale aga ostud tehtud ja suundusime veel Keila- Joale, et vaadata üle ka sealne kaunis juga ja ületada rippsillad. Öömaja pakkus meile sel korral Vääna Külakoda. Meie kasutuses oli maja 2 korrust koos moodsa köögi ja tualettruumidega. Uni oli hea ja pererahvas lahke. Aitäh, Aira ja Eevi, kes meid majutasid ja nii toreda maja meie käsutusse usaldasid!

Teine päev algas varavalges. Mõnel matkasellil kadus uni juba enne kukelaulu ja väike jutukõmin paisus peagi suuremaks ja suuremaks. Lõpuks kell 7 anti luba hakata asju pakkima ja bussi vedama. Õpetajad valmistasid hommikusöögi- makaronisalati, grillvorstid, võileivad ja moosisaiad, joogiks mahla. Sõime- jõime ja suundusime siis Eesti Vabariigi pealinna Tallinna. Pisut enne kümmet astusime sisse Tallinna Loomaaeda ja veetsime seal 3 kiiret tunnikest. Loomaaed muutub iga aastaga järjest mõnusamaks nii külastajale kui ka sealsele elanikule. Mis sest, et jalad väsimusest tulitasid, kuid juba ootas meid ees mõnus suvealguse programm Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis. Kuie kooli õuel jagati meie väike grupp kaheks talupereks. Kõik lapsed said endale austava ülesande kedagi selles peres kehastada- peremees, -naine, -tütar, -poeg, sulane, tüdruk või karjalaps. Samuti jagati kõikidele lastele uued nimed. Omavahel võisteldi nii osavus- kui ka jõumängudes. Lõpuks jagati veelkord lapsed nelja rühma ja saadeti kaardiga muuseumi territooriumile orienteeruma. Jällegi tuli igas peatuspunktis lahendada mõni ülesanne, nt: Mitu korstent on Sassi-Jaani talul kokku? Lõunasöögigi sõime ära muuseumi territooriumil piknikku pidades. Meie selle reisi viimane üritus toimus Tallinna Vanalinnas. Külastasime Nukuteatri juures asetsevat Nukumuuseumi. Giidi juhtimisel läbisime mitmeid ja mitmeid korruseid, tube, käike, keldreid ja katusekambreid. Kõndisime klaassillal, liigutasime erinevaid teatrinukke, vastasime viktoriiniküsimustele, vermisime münte ja külastaime ka wc-d, mis oli nagu tõeline muinasjutt! Lõpuks sai veel iga laps endale armsa näpunuku viltida. Siis oli kell juba poole seitsme paiku õhtul kui “jooksime” veel läbi Raekoja platsilt ja vaatasime ära vanalinna kõige väiksema maja Saiakäigus. Baltijaamas ootas buss, mis meid peagi ka koduteele sõidutas.