Vabariigi sünnipäeva tähistamine lasteaias

Tubli eesti mees toidab suitsupääsukesi, tubli eesti naine peab õmblema lippe – need ja paljud teised arvamused lapse suust ja meelest, armsad ja targad, kõlasid 22. veebruaril lasteaia saalis. Piduehtes saali olid kogunenud kõik rühmad tähistama Eesti Vabariigi 99. aastapäeva. Mida saab laps kinkida sünnipäevaks kodumaale? Seekord kinkis iga rühm koduteemalise laulu ja luuletuse, Lepatriinud lisaks ka rahvatantsud. Nagu sünnipäevad ikka, toovad need sära osalejate silmisse ja nii särasid kõik esinejad.
Kodu ja kodumaa on lapsele tähtis. Sünnipäevale eelnevalt kogusid rühmade õpetajad laste arvamusi. Päikesekillud arutlesid selle üle, mis kõrgelt ülalt Eestimaa poole vaadates paistab.
Nad märkasid inimesi, metsa ja maju, osa nendest majadest olid koolid ja lasteaiad, muidugi meie kodud ka, samuti paistsid loomaaed ja politseijaamad. Loomi nähti: koeri ja kiisusid, jänkut ning hobuseid, kalad ujusid meres. Kaisuloomad paistsid, mis sest et need pole päris loomad. Silma hakkasid robotid ja autod, tõstukid, traktorid ja laevad.

Lehekesed juurdlesid suureks saamise ja praeguste tublide eesti meeste ja naiste sarnaseks kasvamise üle. Tubli eesti mees on väga kasulik isa, teeb süüa. Ta on selline, kes aitab teisi, päästab, ei löö kedagi ega joo alkoholi. Ta on töömees. Tubli mees kaitseb oma maad, et keegi teine maa ei saa teha Eestist Venemaad. Tugev mees, kes oskab lahedaid asju teha. Mees, kes kasvatab lapsi, mängib nendega ja aitab kui vaja. Tubli mees ehitab ja parandab autosid, samuti maju. Hoolitseb loomade eest, näiteks viib lindudele süüa. Kui lapsel ei ole veel looma ja ta seda tublilt eesti mehelt küsib, siis kindlasti ta selle kingitusena endale ka saab. Ning kui elekter läheb ära, siis isa peab vaatama. Tubli eesti naine teeb lastele süüa, viib prügi välja, tühja WC-paberi rulli viskab kohe prügikasti, koristab palju. Naine peaks kodus kõik tööd ära tegema, tublisti laste eest hoolitsema, nendega mängima. Ta kiigutab lapsi ja laseb nendega koos torust alla. Tubli eesti naine aitab kõiki, kellel on abi vaja. Kui lind saab haiget, oskab teda ravida. Autoga sõitma peaks ta ka.
Lepatriinude rühma poistelt ja tüdrukutelt, kellel eluaastaid kõige rohkem, küsiti – miks on Eestis hea elada? Mida mõtleb koolieelik? Eestis on palju lilli, siin on ilus loodus. Eestis elab minu pere. Siin on armsad emad ja armsad isad, saab mammal, vanaemal ja vanaisal külas käia. Eestis on lastel palju häid ja armsaid sõpru, kellega koos mängida nii toas kui õues. Hea, et Eestis on telekad ja mänguasjad. Arvutis ja telefonis saab mängida, see teeb elu heaks. Eesti on tore ja kõige rahulikum riik, siin pole näiteks torme ega sõdasid. Eestis pole kurjust. Eestis on hea elada, sest siin on lihtne keel ja ma ei tunne teisi keeli, näiteks siin ei pea ma tundma ega rääkima saksa või prantsuse keelt.
Eestis on süüa. Eestis on hea leib.
Head kommid maitsesid sünnipäevalistele ka, lipuvärvides kommipaberid lahti harutatud ja magus amps põses, suunduti riietuma ja õue. Lasteaia-esisel platsil koguneti ühiseks kaerajaani tantsimiseks. Õige eestlane õpib ju selle tantsu sammud ikka varem või hiljem selgeks, meid juhatas õp Ülle kaerajaani radadele muusikategevustes. Hüppasime ja plaksutasime, keerutasime ja naeratasime, igati tore oli.
Siis oli aeg aga ridasid koondada, nimelt ootas meid pidulik jalutuskäik. Terve lasteaiapere sättis end pikka ritta, kätte võeti väikesed sinimustvalged lipud ja nii me läksime. Elagu-hüüded kõlasid kodumaale, meile endile, vaatama tulnud emmedele ja vanaemadele, õdedele, vendadele, autodele, kauplusele, raamatukogule, kurepesale ja paljule muule ümbritsevale. Pidulik oli, ilus oli, uhke oli ka. Aeg ei peatu, sirguvad me vahvad lapsed, auväärsemasse ikka jõuab Eestimaa.
Üks pinnuke silmas siiski sellel ja muudel jalutuskäikudel on, nimelt prügi, mis vedeleb meie armsal kodumaal. Teab ka päris väike, et prügi koht on prügikastis. Kui praht saaks rääkida, siis oma endist omanikku kirjeldaks ta vahel lasteaiaealise lapsena, teinekord koolilapsena, samuti väliselt täiesti normaalse mehe või naisena. Pidupäeva järgne sõnum – hoiame OMA MAAD kauni ja puhtana, märkame, oleme eeskujuks ja tegutseme selle nimel.

Aire Aaspalu
Päikesekildude rühma õpetaja