Õpetajate päev lasteaias

opetajate-paev-lasteaiasKolmapäeva, 5.oktoobri hommik ei tõotanud lasteaeda saabujatele midagi head, sest juba ustel seisid sildid „Ettevaatust, õpetaja!“ või siis „Õpetaja rühmas puudub“. Kalendrisse vaatamine andis veidi selgitust – nimelt tähistati õpetajate päeva.

Lasteaia personal oli sel päeval ebatavaline ehk tegutseti igati meie ametitele sobiliku iseloomustuse järgi: vabal ajal olen ma normaalne, kuid vaba aega mul kahjuks ei ole. Nii võis huvitavaid, ebanormaalsust üles näitavaid tegelasi leida üle terve maja. Meie tavapärasesse naiskollektiivi olid imbunud mees, rebane, köögis toimetas odav tööjõud india naise ja mulatitari näol, ühe ööga olid muutunud juuste värvused, pikkused ja soengud ning riietuski oli kaugel argipäevasest. Juhtkonna kabinet oli muutunud tõeliseks põrguks, kus kaks sarvikut teisi ebatavalisi tules, vees ja vasktorudes karastasid ja katsetasid.

Lasteaeda oli sel päeval appi tellitud ka lisatööjõudu. Are Kooli üheksandikud said proovida kätt lasteaiaealiste juhendamisel ja suunamisel ning nendega koos mängida. Ega see kerge ei olnud, Päikesekildude rühmas ametit proovinud Kendra, Keidi ja Triini igatahes oma tuleviku eriala valikus selle ameti välistasid. Aga aitäh teile ja teie klassikaaslastele!

Keset päeva üritati töökat kollektiivi normaalsuse teele tagasi tuua. Meil oli külas Väekivi Kristallipesast Gerda, kes pakkus meile juhist kiviusust tuge saada ja neid kivikesi oli palju…

Õnneks või õnnetuseks kestis elevus veel õhtuni ja laste meenutustes veel järgmistel päevadelgi. Eestlaslikult jubemeelselt võis laste sõnadega päeva kokku võtta – oli jube lahe ja jube naljakas.