EV100 sünnipäevale pühendatud aktus Are Koolis

Kas olete kuulnud seda nalja?

Kopp-kopp!

Kes on?

Eesti!

KES???

Ka täna võib kohata maailmas rohkesti neid, kes Eestist või eestlastest midagi ei tea. Teisalt on neidki, kellel välja kujunenud selge arusaam, millised me siin Eestimaal oleme. 2018. aasta on Eesti Vabariigi juubeliaasta – meie riigi sünnist möödub 100 aastat. Aga 2018. aasta on ka Euroopa kultuuripärandi aasta. Me kõik oleme oma kultuuri kandjad – meil on kombeid, arusaamu ja tegutsemisviise, mis teevadki meist eestlased. Oskus NALJA VISATA on samuti ülimalt eestlaslik. Võtsime appi oma kooli õpilaste küsitluse ja anekdoodid ning vaatame peeglisse – mida peame ise oluliseks ja mida on märganud naljahambad mujalt maailmast. Ja ärme unustame, et naer iseenda üle on tervise ja jätkusuutlikkuse tunnus!

Uurisime, MIS ON EESTIS ERILIST, MIDA MUJAL EI OLE?

Meie kooli õpilaste arvates: 

  • suured ja ilusad metsad, rabad;
  • kohukesed on parimad asjad!
  • minu kodu;
  • neli aastaaega;
  • ilus loodus;
  • oma maa, oma keel, oma inimesed;
  • puhas õhk, päikesetõus ja -loojang;
  • Eesti lipu värvid langevad kokku talvise looduse värvidega;
  • 14 käänet;
  • Tallinna vanalinn;
  • Munamägi;
  • vähem poode kui mujal;
  • siin pole sõda.

Teised on märganud, et Eesti on see…

… kus sa näitad ühe käe sõrmedel, mitu korda õnnestus sul suve jooksul ujumas käia.

… kus vajadus leida sularaha viib sind paanikasse.

… kus sa ei suuda mõista, kuidas on võimalik, et mõni inimene ei tea vähemalt kolme keelt.

… kus te pole ammu näinud oma paberpassi ja paberist sõidupileteid.

… kus mobiiltelefoni sõrmitsevad esimese klassi õpilased ei üllata kedagi.

… kus eestlane seisab imekauni metsavälu serval ja laseb pilgul mõtlikult ringi käia. Vaatab seda ilu ja mõtleb: „Ei tea, kas siin WIFI ka on?“

… kus laulu- ja tantsupeol osalemist peetakse igale Eesti kodanikule põhiseadusega ettenähtud kohustuseks.

 

MIS ON EESTIS IMELIK?

Laste arvates on imelik

  • ilm – talvel soe ja suvel külm;
  • lumeta talved;
  • pidev vihm;
  • soine maa;
  • auklikud teed;
  • siin elab palju venelasi;
  • inimesed võiksid sallivamad olla;
  • vähe rahvast, väike riik;
  • ka parimad lauljad ei saa siin kunagi maailmakuulsaks.

Muide, 5000 aastat tagasi leidis aset soome-ugri rahvaste ümberasumine Siberist Euroopasse. Lõpuks jõuti ristteeni, kus kaks teeviita. Üks näitas edelasse: „Soojus, päike, viinamarjad. Ungari.“ Teine juhatas loodesse: „Külm, vihmad, kilu. Eesti.“ Need, kes lugeda oskasid, läksid edelasse!

Naljamehed ironiseerivad veel ilma üle:

Nimelt olnud Musta mere kuurordis suve lõpp. Rannas lesivad hästi pruunid puhkajad, ainult üks on täiesti valge. Kohalik grusiin küsib siis: „Kuule, vennas, kustkohast sa tuled, nii valge?“

„Eestist,“ vastab puhkaja.

„Kas teil siis suve polegi, et sa nii valge oled?“

„No ikka on. Ainult et ma olin tol päeval tööl.“

Imelik olevat ka lehekuulutus Eestist: kolme programmeerijast poja ema otsib arvutiõpetajat!

80 % eestlastest elab pidevas stressis. Ülejäänud elavad välismaal.

Eestlaste meelisalad on meeleheide, naljavise ja tormijooks.

Imestatakse: „Miks eesti rahvas nii vaene on?“

            „Noh, nende eeposki algab sõnadega: „Laena mulle…“

Vestlevad kaks sõpra. „Kas tead, et Eesti rahvustoit on teine eestlane?“ küsib üks.

            „Kuidas nii?! Minu teada on Eesti rahvustoit ikka kama?“ imestab teine.

            „Millest see kama siis sinu arust tehtud on?!?“

Imelik, aga eestlased peavad normaalseks, et suurema osa vestlusest moodustab vaikus;

            … et ükskõik kui halb elu ka poleks, Lätis on alati kehvem.

MILLISED ON EESTLASED meie õpilaste arvates?

  •  jõukad, sõbralikud, mõistvad, toredad, lahked, töökad;
  • ülbed, isekad, väga isepäised, sallimatud – eestlase söök on teine eestlane;
  • alati morni näoga, kurjad;
  • enamasti hoolivad, vahel ükskõiksed;
  • vaiksed, aeglased, vingujad;
  • lõbusad, ausad, julged, head.

Ühest naljaportaalist aga leidsime muuhulgas 10 märki, mis teevad eestlasest eestlase. Mõtle kaasa ja võrdle:

  1. Sinine, must ja valge on sinu lemmikvärvid;
  2. Parandad alati kõiki, kes väidavad, et Eestis elab 1 miljon inimest. Tegelikult elab siin 1,3 miljonit inimest;
  3. Oled uhke, et Eestis Skype leiutati;
  4. Käid tihti saunas ja spaas;
  5. Sa vihastad, kui keegi küsib, kas Eesti on Venemaa osa. Jumal küll, Eesti kuulub Euroopa Liitu;
  6. Iga toidu juurde kuuluvad kartul ja hapukoor;
  7. Sinu jaoks on lihtne hääldada sõnu nagu VEOAUTOJUHT või JÕULUÖÖEELOOTUSAEG;
  8. Sa ei muretse lume pärast enne, kui seda on 3 meetrit maha sadanud;
  9. Sinu arvates on 17-kraadine vesi piisavalt soe ujumiseks;
  10. Kui sul jaaniõhtuks grilliplaane pole, oled stressis.

Niisiis – kas tundsid end ära?

Irvhammaste meelest oleme rumalavõitu.  Näiteks: „Eestlane siseneb raamatukauplusse ja teatab: „Soovin osta raamatut tarkadest eestlastest.“ Sellepeale soovitab müüja: „Ulmeosakond on teisel korrusel.“

Samuti paistame kole aeglased. Näiteks:  Eestlased on tublid ja kiired, kui nad jõuavad jaanipäevaks jõulukuuse toast välja viia!

Oleme tihti mossis ja vingus. Vastus küsimusele, miks on eestlased nii hapude nägudega, on lihtne: nad söövad liiga palju hapukapsast.

Kas teadsite, et eestlased on kõhurääkijad? Tõsilugu, nad oskavad kaamera ees „juust“ öelda ilma naeratamata.

Tahtsime teada, MIS ON KÕIGE LAHEDAM EESTIKEELNE SÕNA.

Valik Are laste pakutud sõnadest sai selline:

  • niisama, jää-äär, lahe!, millimallikas, vägev!
  • lehm, lamp, tütarlaps, tere!, sai,
  • ei kannata, lumememm, ema, vahetevahel, lilla,
  • kuulilennuteetunneliluuk,
  • kurat võtaks küll!
  • rongi rattad ragisevad,
  • Eestimaa.

Eesti keelegi üle on nalja visatud. Üks vanem lugu M. J. Eisenilt räägib Saksamaa mehest, kes Eestis käinud. Jõudnud koju tagasi ja teised küsinud: „Mis keelt Eestis räägitakse?“ „Eesti keelt,“ vastanud reisimees. Küsiti: „Kas oskad eesti keelt rääkida?“ „Oskan!“ vastanud mees. „Räägi siis, et me ka kuuleks!“ ja mees siis rääkis: „Kurrat! Kurrat! Kurrat!“

Aga on ka imestatud: Eesti keeles on küll 14 käänet ning aegadest olevik ja minevik, kuid puudub tuleviku ajavorm. Keel ilma tulevikuta?! Aga tõepoolest – kui kõiki neid käändeid käänata, kaob igasugune eluisu ära.

Eestlased on tekitanud imestust, sest iga lause algul kasutavad nad sõna „normaalne“, iga lause lõpus sõna „raisk“, tervituseks ütlevad alati „tšau“ ning kasutavad sageli sõna „davai“.

Aga olgu nende naljadega, kuidas on – meie keel on püsinud aastasadu. Just eesti keele, eesti rahva ja kultuuri hoidmiseks loodi 100 aastat tagasi Eesti Vabariik. Me oleme olemas! Meil on siin hea! Me hoiame üksteist!

Palju õnne, armas Eesti!

 

23. veebruari aktuse peakorraldajaks ja teksti seadjaks oli õpetaja Mirjam Liik.