Emakeele nädal koolis

7. märts oli meie koolile ajalooline päev – kogu Are kooli pere sõitis tänu õpetaja Mirjam Liigi organiseerimisele Tartusse Eesti Rahva Muuseumi. Üle saja lapse ja tosina õpetaja mahtusid kenasti kahte suurde bussi.
ERMi fuajees lõid sealsetel töötajatel näod särama, kui nägid Are kooli kolonni majja sisenemas. Kogu seltskond jaotati kohapeal nelja gruppi, kus igale seltskonnale oli ette nähtud muusemitund ning maja tutvustav ringkäik koos giidiga. Viimase ülesandeks oli tutvustada ERMi ajalugu, uut maja ja huvitavamaid väljapanekuid. Muusemitundide teemad aga olid erinevad: algklassid uurisid rahvakalendrit ja eelmiste sajandite eestlaste tööriistu ning eluolu, vanemad osalesid kas kiviaja ellujäämiskursusel või otsisid eesti keele juuri.
Õpitubades jagati lapsed rühmadesse ning igale rühmale anti erinevad teemad ja küsimused, millele pidid õpilased ise vastuseid leida. Hiljem ka oma töö teistele ette kandma.
Vahepeal oli lõuna ERMi kohvikus. Sõit Tartusse ja tagasi oli meeleolukas ja möödus kiiresti. Ehk oleme jälle mõne asja puhul targemad!
Üritused emakeele auks jätkusid uuel nädalal uue hooga. Emaspäeval, 13. märtsil fantaseerisid õpilased, milline võiks olla Are raamatukogu 50 aasta pärast. Eesti keele tundides joonistati ja kirjutati oma mõtetest. Huvitavamatest töödest paneb raamatukogujuhataja Malle kokku kogumiku.
Teisipäeva, 14. märtsi teema oli ,,Minu Eesti 100 aasta pärast“. Õpilased koostöös õpetajatega otsustasid, kuidas oma nägemust teostada: võimalus oli valida kirjutamise, joonistamise või arvutis digiloovtöö vahel. Kolmanda tunni ajal toimuski ülekooliline visioonikonkurss, parimaid töid on võimalik näha kooli fuajees stendil. Uue veerandi algul otsustab žürii, kelle tööd saata edasi maakonna konkursile.
I klass koos õpetaja Üllega aga käisid külas Tammsaare kooli eesti keele peol ning viisid tervitused ka vene kooli lastele.
Kolmapäeval oli 3.- 9. klassil külas Madis Arukask, kes püüdis noori panna mõtlema emakeele vajalikkusest ja eesti keele õppimise tähtsusest. Selgus, et hoolimata tõsiasjast, et meie emakeelel läheb maailmas päris hästi, tuleb meil väike-rahvana ikkagi tublisti õppida võõrkeeli, et suurte rahvastega kohanduda: suhelda ja oma kultuurigi neile tutvustada. Paljudel tekkis siiski küsimus, et mismõttes läheb eesti keelel maailma lingvistika kontekstis kenasti. Keeleteadlane rääkis, et omame emakeelset kooliharidust, meediat, Internetti, teatrit, kino ja kultuuriruumi. Tundub uskumatuna, et paljudel rahvustel sellised võimalused puuduvad!
Emakeelenädal lõppes neljapäeval erinevate keelemängude mängimisega eesti keele tundides.
Kui midagi osalejatele meelde ja hinge jäi, siis oli nädal oma erinevate üritustega igati korda läinud. Selle ürituste mootor oma heade soovide ja ideedega oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Mirjam Liik.

Õpetaja Marju Sepp