2. klassi õuesõppepäev koos Kristi Kivisaarega

Praegused imeilusad talveilmad lausa kutsuvad õue. Raamatust on õpitud piisavalt ja seda jõuab teha küll ja veel. Otsustasime minna kooliümbruse loodusesse.
Tutvunud matkakaardiga ja pakkinud seljakoti meie meelest vajalikuga, seadsime sammud koolimaja taha oja äärde.
Oligi käes esimene katsumus, oja ületamine. Nüüd läks vaja julgust, nutikust ja sõbra abistavat kätt, sest oja vulises ja oksad polnud piisavalt tugevad. Esimesed märjad jalad!
Loomade jälgi lumel oleme õpikupiltidelt uurinud, kuid värskelt lumelt jäljetekitajaid kindlalt ära tunda on hoopis teine asi. Kristi teadmised kulusid marjaks ära. Veel kogesime, et lahked sõnad, hoolimine, märkamine, julgustamine ja koostegemine on raskuste ületamisel paremad abimehed kui üksteise hurjutamine.
Saime proovida lõkketegemist tuleraua abil, lõkkes plastikpudeliga tee soojendamist ja saia grillimist.
Mõnusat elevust tekitas pliiatsina nöörtakistuse ületamine. Kõik said tunda, kuidas on esialgu võimatuna tunduvat takistust sõprade kätel ületada.
Kui metsast lõpuks välja jõudsime, olime tõsiselt väsinud. Õnneks ei olnud päästev koolimaja meid ootava lõunasöögiga kaugel.
Saime punased põsed, hea söögiisu ja palju kogemusi, mida klassis õppides ei saa.
Loodame, et Kristi tuleb meiega kevadel järgmisele loodusretkele.

Õpetaja Ülle